Sempre gai samaji lo shefe.
Me hev tri kota: dwa es brave e tri-ney-la es ga fobishil. Brave-las batali kada dey. Li yao jan hu es zuy forte. Fobishil-la neva batali kun brave-las. Ta pri komuniki kun un maus.
Brave kotas kwesti ta: «Kwo yu zwo? Ob yu bu jan ke maus mus fobi kota? Yu mus bu komuniki kun ta. Lo tal bu gai repeti!»
Bat fobishil kota shwo: «Me bu kredi ke maus mus sempre fobi kota. Ta es may amiga. Me bu yao ke ta fobi me. Tu fobisi es muy fasile. Bat tu akwiri hao amiga bu es fasile».
partikla "hi"
Hu rasmi?
Me ku rasmi? Yu ku rasmi? Non. Ta hi rasmi.
Ta rasmi ku? Mogbi ta skribi leta? Ta rasmi hi.
Yu hi mus go adar! Yu mus hi go adar! Yu mus go adar hi! Yu mus go adar nau hi!
kausi-worda "mah" kausi-partikla "mah-"
Ta bu lekti kitaba. Me mah ta lekti kitaba. Me shwo: "Sey kitaba es verem hao. Lekti ba!" Nau ta lekti kitaba.
Yu shwo a me hao habar. Yu mah me joi! Yu mah-joi me!
Me treba shwo kun ta.
Mah ta lai ahir! Mah-lai ta a me!
Ye papir.
Me mah-jal papir. Me mah it jal.
Papir jal. Papir yok.
Doga es inen.
Me mah-aus ta. Me mah ta aus. Doga es ausen.
bikam-partikla "fa-"
In shamba ye shao jen.
Kelke jen zin shamba. Jen fa-pyu.
Yoshi kelke jen zin. Jen fa-mucho.
In shamba ye mucho jen. Kelke jen chu shamba. Jen fa-meno. Yoshi kelke jen chu. Jen fa-shao. In shamba snova ye shao jen.
May kalam sempre lagi-te hir. Bat yeri it fa-wek.
Shayad koywan pren-te it.
Dey fini. Fa-nocha. Nocha fini. Fa-dey.
Hima fini. Vesna lai. Fa-vesna. Saif fini. Oton lai.
Al fa-oton mucho baum begin mah-lwo lif. GRAMATIKA
kwel-worda => zwo-worda
Akwa es lenge.
Me mah-garme (garmisi) akwa. Akwa fa-garme (garmifi). Akwa es garme.
Me raki auto. Auto muvi lentem. Me mah-kway auto. Auto fa-kway. Auto muvi kway.
Kinda es nokalme. Me mah-kalme (kalmisi) kinda. Kinda fa-kalme (kalmifi). Kinda es kalme.
Shamba es gande. Me mah-klin (klinisi) it. Shamba fa-klin (klinifi). Shamba es klin.
Planta es yunge. Planta es nise. Planta kresi. Planta fa-gao. Planta es gao. Planta fa-lao. Planta es lao.
Kalam es longe. Me rasmi mucho bay kalam. Kalam fa-kurte (kurtifi). Kalam es kurte.
Klaida es mokre. Me mah-suhe (suhisi) klaida. Klaida fa-suhe (suhifi). Klaida es suhe.
Sikin es agude.
Me kati mucho kosa bay sikin. Sikin fa-tupe (tupifi). Sikin es tupe.
Treba mah-agude (agudisi) it!
zwo-worda => kwo-worda
gani => gana rasmi => rasma
pi => pia chi => chia
gun => gunsa yao => yaosa
kwel-worda => abstrakte kwo-worda
j amile => j amilitaa vere => veritaa
karim => karimtaa gao => gaotaa kway => kwaytaa
Syao-worda "en-"
Ela bu zai gani. Nu pregi: "Plis gani!" Ela en-gani. Ela zai gani.
AI nocha me somni. Ranem pa sabah me en-jagi. Al dey me jagi.
Tardem pa aksham me en-somni. Me en-jan oli habar via internet.
Syao-worda "ek-"
Koywan ek-shuti. Koywan ek-krai por foba.
Kota sidi on poda, poy turan ek-salti on tabla.
SYAO DIALOGA
Skusi ba, kwel klok es?
Es klok ot.
Danke.
Bi hao.
Skusi ba, sey bus go-bu-go a stasion?
Go.
Shukran.
Lasi me prisenti: es may amiga Erik.
Joi por en-koni yu.
Me toshi.
Namastee! Komo yu sta?
Me sta hao. E yu?
Me sta normalem. Komo yur familia sta?
Shukran, oli sta muy hao.
Skusi por ke me tardi.
Es nixa.
Shwo pyu lautem, plis.
Hao, me ve trai.
Kare Alvaro, hir bu darfi fumi.
Pardoni ba, me bu jan-te se.
Skusi por ke me telefoni tanto tardem.
Es nixa. Kwo ye?
Gratula! Yur gunsa es gro-hao! Yu pai-te interes-ney resulta.
Danke gro! Bat treba gun for.
Me tamani a yu sukses! Hay yu fai sukses!
Shukran por hao worda.
Lasi me doni a yu sey bolkalam.
Shukran por dona! Es muy priate.
Segun me, sey gaseta fai mucho luga. Yu konsenti ku?
Ya. Me hev same opina.
Adyoo! Hao safara!
Adyoo! Shwo swasti a yur familia.
Ob yu mangi sedey?
Sedey mangi, bat manya me es libre.
Magari meteo manya es hao!
Ob hao, ob buhao, nu treba safari enikas.
Kwel es yur yash?
May yash es trishi yar.
E yur son, ta es kwanto-yar-ney?
Ta es sem-yar-ney.
Komo yu nami?
Me nami Yonas.
Yu janmi in kwel yar?
Me janmi in yar 1985.
Kwel es yur telefon-numer?
Nin dwa tri...
Un minuta, me bu es haishi tayar fo skribi... Kamon, shwo!
Also, es nin dwa tri sem ot nol char.
Sedey es kwel datum?
Sedey es dey 12 mes 3 yar 2012.
Sedey es kwel wik-dey?
Sedey es undi.
Also manya es dwadi e aftemanya es tridi.
Ver.
Ob ta es gami-ney?
Ya, ta es gami-ney, e ta hev dwa docha.
Wo ta bin pa laste wik?
Ta bin morbe. Bat nau ta es snova sane.
Shwo ba swasti a ta. Hay ta sta hao.
Ob yu es santush om safara?
Ya, sertem.
Afsos, me mus go. Til rividi!
Til sun!
Adyoo! Sta ba hao!
Til rimiti! Shwo salam a yur molya.
Chao! Nu vidi mutu poy.
Vidi mutu!
Hao Nove Yar! Zuy hao tamana!
Shukran, sama a yu!
Hao Yul!
Hao gro!
Shukran por atenta, kare amigas! Til nove mita!